taavi

Robert Virding – üks Erlangi programmerimiskeele autoritest kirjutas järelvaate miks Erlang on selline nagu ta on.

Erlang Rationale

Näiteks if-klausel lisati peaegu kui kiire häkk. Keele autorid oma sõnul ei kasutanud seda ja ka eriti ei muretsenud selle pärast;)

Mõned nädalad tagasi tuli hullumeelne mõte vaadata uuesti ringi kuidas tänapäeval weebi ja eriti kuidas selle popimat poolt web 2.0 tehakse.

Vaatasin ringi mitmesuguste erinevate javascripti, json, ajax märksõnu toetavate biblioteekide vahel. Kõige sümpatsemana jäi silma jQuery. Võimalik, et sümpaatsuse põhjuseks oli see, et sain aru mida jQuery library teha üritab ja kuidas ta seda teha üritab. Enamuse javascriti asjadega on siiamani olnud tunne kui pudru ja kapsad – lihsalt ei saa aru mida tehakse.

Igatahes hea meel, et sama hinnangu on andnud mitmed teisedki:

• Microsoft Adopts jQuery
• Microsoft, Nokia adopt jQuery
• jQuery to ship with ASP.NET MVC and Visual Studio
• Dojo vs JQuery vs MooTools vs Prototype Performance Comparison

Ja mis kõige lahedam – lisaks normaalsele diasinile – ka töötab mõistliku kiirusega.

Sellel teemal milline programm on ilus on kirjutatud hunnik raamatuid. Pea igas firmas, mis programeerimisega tegeleb on olemas mingid reeglite kogud.

Väga lihtsalt on kõik need kokkuvõetud sellel karikatuuril WTF/minute metrics.

Huvitav, milline võiks olla enda kirjutatud asjade WTF/min paari aasta pärast kasvõi iseendal vaadata..

Septembri kolmandal nädalal olen kahel korral kokku puutunud kahe äärmiselt laheda statistika rakendamise nähtusega reaalelus.

Oxfordi ülikooli ja Cisco tegelased kooraldasid uuringu ning jõudsid umbes sellisele tulemusele (http://www.sbs.ox.ac.uk/news/media/Press+Releases/New+High-Quality+Broadband+Study.htm). Tõsi, see uuring on veidi konksuga. Uurimus kasutas vabatahtlike poolt speedtest.net saidil tehtud kiirustesti tulemusi. Kui veidi täosemalt vaadata (andmete jaotus testijate kaupa), siis tuleb tahes tahtmata muie suule. Valim ei ole just eriti esinduslik.

Esmaspäeval tuli kontoris huvitav probleem esile – kuidas Google varastab mobiilioperaatori mastide strateegilisi andmeid – mastide kordinaate ning sealseid Cell-ID’sid. Ehk kuidas ta suudab pakkuda oma Google Maps for Mobile teenust, mis positsioneerib kasutajat ilma, et ta küsiks mobiilioperaatorilt andmebaasi. Nimelt toimib Google Map mobiilis suurepäraselt ilma GPSita. Ja tõesti suurpäraselt. Sama päeva õhtul autoga koju sõites kontrollisin, positsioon ilma GPSita mobla ekraanil ei olnud üle kilomeetri-poole paigast ära.

Aga ei midagi – kasutades kavalat statistikat ei ole see üldse probleem. Lisaks ilma GPSita telefonidele on ka koos GPSiga moblasid. Salakaval Google maps saadab ringi sõitvate GPSiga mobiilikasutajate postisioneerimisandmed oma serverisse (http://www.maperture.net/maperture/2008/3/24/how-does-googles-mylocation-really-work.html) koos Cell-ID’dega kus kasutaja parajasti on. Kui andmebaasis vähegi midagi juba on, siis pole enam probleemi pärida sealt andmebaasist kasutaja jaoks kellel GPSi ei ole, tema Cell-Id’d ning otsida sealt GPSiga telefoni kasutajaid kes umbes seal kandis on varem käinud.

Geniaalne.. Ja toimib statistika.. Ja läheb iga päevaga ainult paremaks..

Kui saaks ka Eesti (eestlaste, eesti interneti, valitsuse riigieelarve meeste jms.) jaoks statistika toimima;)

Eimeseks märksõnaks on konverentsil mittekäimine. Mimeid aastaid on käidud, aga seekord kuidagi ei tundnud tõmmet. Ja seda hoolimata sellest, et viimase 2 kuu jooksul on iga nädal postkasti potsatanud vähemalt kaks meeldetuletust, et “kui sind visioonil pole, pole sind olemas”.

Aga tänud Sten Tammkivile, kes oma blogiartiklis pani olulused märksõnad kirja:

Ja Steni soovitus mõned ettekanded kui nende slaidid võrku ilmuvad tuleks meelde jätta:

Kui ürituse slaidid võrku jõuavad, soovitan lugeda Jaan Pillesaare (ettepanek radikaalselt muuta teabetöötajate maksustamist), Allan Martinsoni (sissejuhatus riskikapitali) ja Kristjan Rebase (Arengufondi IT-seire vahetulemused) omi.

Eks järgmine aasta mõtle uuesti..