taavi

Üle pika aja oli slashdot’is artikkel, mis tõmbas tõsisemat tähelepanu.

Less is More:

..
The Economist reports however that in the midst of a recession, many companies would now prefer that computers get cheaper rather than more powerful or by applying the flip side of Moore’s law do the same for less.
..
Even Microsoft is jumping on the bandwagon: the next version of Windows is intended to do the same as the last version, Vista, but to run faster and use fewer resources. If so, it will be the first version of Windows that makes computers run faster than the previous version.
..

Sama tunne tekib ka igapäevases tööelus – oodatakse lahendusi, mis teevad midagi tõeliselt hästi. Kellad ja viled ei huvita suurt kedagi peale esimese presentatsiooni vaatamist.

Eriti kui kellade ja vilede hinnalipikut nähakse.

Järjekorde IT mure Riigi infosüsteem murdus töötuks jäänute armee ees

Tööturuameti kinnitusel vedas neid alt igapäevatöös kasutatav infotehnoloogia. Nüüdseks on amet koos sotsiaalministeeriumiga suutnud probleemid lahendada. Tööturuameti pressiesindaja Erko Vanatalu selgitusel häiris nende tööd infosüsteem, mida amet on kasutanud 2003. aastast. „Tol ajal kehtis seadus, mis nõudis väiksemate andmehulkade töötlemist. Seoses andmebaasi pideva täienemisega muutusid lõpuks päringud aeglaseks,” selgitas Vanatalu.

Lisaks sellele, et ühe inimese töötuks või tööotsijaks registreerimisel tuli ameti personalil aastatetaguse olukorraga võrreldes rohkem andmeid sisestada, on viimase poole aasta jooksul mitmekordistunud ka töö kaotanud inimeste arv. Kui 2007. aasta detsembris oli Eestis registreeritud töötuid veidi üle 14 000, siis eelmise aasta lõpus oli neid juba üle 30 000.

Vanatalu selgitusel muutsid suurem töötute arv ning infotehnoloogilised viperused tööturuameti infosüsteemi aeglaseks ja andmete sisestamine ning salvestamine võttis väga kaua aega.

Jaanuari keskpaigaks oli sotsiaalministeerium ameti tarvis soetanud aga uue, endisest võimsama serveri ja Vanatalu andmeil ei ole päringute tegemine ning uute töötute või tööostjate registreerimine enam probleem.

Teeme mõned kiired arvutused: Neli kuud on umbes 4*20=80 tööpäeva. Oletame, et kõik 16000 uut töötut registreeriti selle nelja kuu jooksul. Tulemus 16000/80=200. Ehk umbes kakssada uut registreerimist päevas. Või siis umbes 200/8=25 uut registreerimist tunnis. No heaküll, ukse taha ei koguneta hommikul kell kaheksa ning registreerujaid oli rohkem (osad said töö ning uusi registreerujaid on kõik need 30000). Ümmardame üles 60 registreerimise peale tunnis.

Ikkagi tuleb tulemuseks umbes üks uus kirje minutis!

Jõudluse probleemi lahenduseks osteti jämedam server.

Midagi on mäda siin Eesti riigis. Sellise taseme pealt Innovatsiooniaastat pidada, no ma ei tea..

Meeldiv oli üle pika aja lugeda asjalikku ülevaadet ITK hetkeseisust Eestis. Tegemist on Arengufondi eestvedamisel korraldatud projektiga. Esialgsed töötulemused on ka ilusti internetti välja pandud ning loodetavasti ei kogu tolmu vaid leiavad ka reaalset lugemist:

• raporti põhiosa (PDF, 640 KB)
• lisad (PDF, 724 KB)

Mõned huvitavad tähelepanekud:

• Eesti Statistikaameti andmetel ulatus Eesti IKT kaupade ja teenuste müügitulu 2006.
  aastal kokku 20 miljardi kroonini
• posti- ja telekommunikatsiooniteenuste müük
  moodustas sellest 53%
• raadio-, televisiooni- ja sideseadmete tootmine 18%
• arvutiteenused 16%.

Ehk laias laastus pool IKT sektorist on telekommunikatsiooniteenused. Kõne transportimine ühe suu juurest teise kõrva juurde, telepildi edastamine, internet bittide ühest kohast teise tassimine. Neli-viis peamiselt väliskapitalile kuuluvat ettevõtet.

Tootmine kujutab samuti paari-kolme väliskapitalile kuuluvat ettevõtet. Toovad tellimused, jupid ja disaini sisse, panevad odavalt kokku ning viivad välja tagasi.

Avutiteenused võiks ehk isemõtlemisega seostada. Ei ole just lõputult innovaatiline.

Arenguseires välja toodud järeldus on igati asjakohane:

Kui saetööstuse käekäik sõltub valdavalt metsamaterjali kättesaadavusest, siis Eesti
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia läbilöögivõime kodus ja välisturgudel sõltub
peamiselt sellest, kui palju tehnoloogia ja selle rakendamise alast kompetentsi Eesti
suudab importida, akumuleerida ja taastoota.