Zotonic on sealt võrsunud ideede baasil ehitatud erlangi CMS (content management system).

Sisuhalduse poolel on küll veel ohtralt arenguruumi. Aga põhikontseptsioonid on väga mõnusalt paigas, ning omadusi millega kiidelda on kuhjaga:

• lehekülje mallid, koos django mallide laadse kirjelduskeelega
• lehekülje “tükikesed”, millest suuremaid asju kokku panna
• elementide validaatorid
• elementidele külge poogitavad tegevused (actionid)
• kõik see struktuurselt ja modulaarselt laiendataval kujul
• jne..

Tasub vaadata, uurida. Ja relvastusse võtta;)

Ülesanne iseenesest lihtne – leviala on antud hunniku polügoonidena ning pead vaatama kas sind huvitav punkt jääb mõne polügooni sisse. Tõenäoliselt üks esimese kursuse programmeerimise ülesanne. Aga tundus piisavalt põnevana, et proovida ise ka järgi, kas saab hakkama.

Sai küll. Tulemused erlang vs. java

• 396 rida erlangi koodi
• ca. 4-6 tundi aega
• 917 rida java koodi
• ca. 2-3 päeva aega

Aeg on hinnanguline, kuna ei minul ega kolleegil polnud see põhitegevus. Päris nelja korda produktiivsem võrreldes imperatiivse programmeerimisega just polnud aga mingi täiesti arvestatava eduteguri sai küll.

Kasvõi esialgne lihtsustatud versioon ainult bounding boxi arvestamisega tuli äärmiselt lihtsalt:

find_bounded(Lat, Lon, AreaList) ->
    lists:filter( fun(#coverage_area{boundingbox=Box}) ->
                          {{MinLat,MinLon},{MaxLat,MaxLon}} = Box,
                          if
                              Lat >= MinLat andalso Lat =< MaxLat andalso
                              Lon >= MinLon andalso Lon =< MaxLon ->
                                  true;
                              true ->
                                  false
                          end
                  end, AreaList).

Sellega sai loogika tööle. Edasine oli ainult optimeerimine ja reaalne punkti polügoonis asumise algoritmi lisamine.

Alles see oli, kui tekkis webmachine (REST orienteeritud jubin). Kusjuures väga mõnus vahend lihtsate liideste ehitamiseks. Rohkem progeja lõbu. Lõppkasutajale pöördesse ajamiseks ei ole suurem asi.

Lõppkasutajale edevate asjade ehitamiseks on ka mõnus vahend tekkidud:

Nitrogen
Nitrogen is a small and simple web framework for Erlang. It sits on top of Yaws, Mochiweb, or Inets and provides a robust, event-driven platform for creating dynamic Ajax web applications.

Väga edev, sisuliselt kõik html’i verbaalne mulin on kõrvale jäetud, kirjutad vaid sisu. Koos kõik võimalike edevate ajax/jQuery efektidega.

Ning nagu pildilt näha – ainult 27 rida..

Aga protokolli ei paku.

Ehk ilma konkreetse tootja biblioteekideta midagi ühilduvat teha oli vägagi lootusetu. Umbes nagu veelahe IT ja Telecomi maailma vahel. Teises neist on harjutud olukorraga, et erinevate tootjate lahendused peavad koos töötama hoolimata erinevast riistvarast ning tüüpiliselt ka hoolimata totaalselt erinevast programeerimiskeskkonnast. Kuni erinevate programeerimiskeelteni välja. Kui juba on GSM mobiil, siis erinevad tootjad peavad omavahel traati mööda käiva protokolliga hakkama saama.

Messaging Middleware juures on selliseks traati mööda käivaks protokolliks AMQP.

Loodetakse, et sellest saab tootja spetsiifiliste lahendustele korralik konkurent (Can AMQP break IBM’s MOM monopoly?).

Ja tundub, et Microsoft on seekord avatud lahenduste paadis:

• http://www.interopnews.com/analysis/microsoft-embraces-amqp-open-middleware-standard.html.
• http://bryanche.blogspot.com/2008/10/welcome-to-amqp-microsoft.html
• Slashdot – Microsoft Embraces AMQP Open Middleware Standard

Üks edevamaid implementatsioone on RabbitMQ. Muide, erlangis kirjutatud.

Erlang Rationale

Näiteks if-klausel lisati peaegu kui kiire häkk. Keele autorid oma sõnul ei kasutanud seda ja ka eriti ei muretsenud selle pärast;)

Järjest kerkisid üles igasugu edevad märksõnad nagu twitter, facebook, keskus jne.. Edasi tuli loomilikult igasugu sügav tehnoloogiline jutt, kuidas neid ära kasutada ja sisuda. Jutu sisse tekkisid märksõnad nagu openid, REST.

Edasi hakkasid juba endal mõtted keerlema, milliseid vahendeid nendega tegelemiseks on kättesaadaval. Loomulikul uurisin kiiksuga inimesena (erlangi fännina s.t.), mis komponendid on olemas või lihtsalt teostatavad. Ringi surfates ja googlisse märksõnu toksides jäi silma, et ka needsamad suurte märksõnadega saidid kasutavad erlangi seal kus otstarbekas.

Tulemused umbes sellised:

• twitter, facebook – http://debasishg.blogspot.com/2008/08/erlang-as-middleware.html
• del.icio.us – http://blog.socklabs.com/2008/07/delicious_is_gone_long_live_de
• twitteri kloon twoorl – http://yarivsblog.com/articles/2008/05/28/announcing-twoorl-an-open-source-erlyweb-based-twitter-clone/
• AMQP – RabbitMQ
• erlyweb – http://erlyweb.org/
• scalaris – skaleeruv, veakindel, struktueeritud, transaktsioonidega p2p storage mootor
• CouchDB – http://incubator.apache.org/couchdb/

Ühesõnaga hunnik huvitavaid töövahendeid üsna valmis kujul olemas. Järsku peaks midagi neist ehitama? Materjali nagu ju oleks? Ja pagan, kui Yariv kirjutas twitteri klooni 2-3 päevaga..

Kokkuvõtteks:


1900 rida erlangi koodi s.h. kolmanda osapoole komponentide emulaatorid
480 rida VXML-i


Aega umbes 2 töönädalat. Põhiline sellest aru saamaks, mis loom see vxml on. Erlangi osa läks suhteliselt valutult. Paar gen_server moodulit, supervisor, application, paar API moodulit, hunnik emulaatoreid keskkonna testimiseks. Kõige rohkem aega erlangi poolel kulus xml’i parseri kenasti streaming reziimis tööle panekuks.

Umbes võrreldava (aga mitte täpselt sama) funktsionaalsusega rakendus javas 8300 rida koodi.

Midagi pole öelda, ka siin leiab kinnitust Ulf Wigeri tees 4 kordsest produktiivsuse kasvust võrreldes muude vahenditega [http://www.erlang.se/publications/Ulf_Wiger.pdf].

Proovime, kas nüüd on parem:

print_numbers(N) ->
    [io:format("~p ", [X]) || X < - lists:seq(N)].