Arutletud teema trackid olid fantastilised:

• Arhitektuur, mille üle oled alati imestunud
• Tarkvaraarendaja meisterlikkus
• NoSLQ
• Arendajad ja haldajad – üks tiim
• Funktsionaalne programmeerimine
• Vastutustundetu arhitektuur ja ebaharilikud arhitektid
• IT rohkem kui vahendid ja tehnoloogia

Kahju, et kõiki asju paralleelselt kuulata ei saanud ning tuleb tasapisi internetti tilkuvad loengud ära oodata. Slaidid on küll saadaval, kuid ilma esineja emotsioonita ei ole see päris õige.

Täielik fantastika esinejate poolt, näiteks – Dan Ingalis, 40 aastat smalltalki arendanud vend (koos Alan Kay’ga keele loojad), ning ikka räägib tõeliselt innustunult ja endalgi tuleb meelde see aastate tagune sära, mis kunagi mind ennast IT juurde tõi. Fantastiline demo ja personaalne sära sinna juurde.

Ning selliseid inimesi oli kümmneid.

PS. Endale tuleb jätta meelde, et SOA ei ole tänapäeval enam popp. Nüüd on CSOA see õige arhitektuur;)
PPS. CSOA – Common Sense Oriented Architecture

Zotonic on sealt võrsunud ideede baasil ehitatud erlangi CMS (content management system).

Sisuhalduse poolel on küll veel ohtralt arenguruumi. Aga põhikontseptsioonid on väga mõnusalt paigas, ning omadusi millega kiidelda on kuhjaga:

• lehekülje mallid, koos django mallide laadse kirjelduskeelega
• lehekülje “tükikesed”, millest suuremaid asju kokku panna
• elementide validaatorid
• elementidele külge poogitavad tegevused (actionid)
• kõik see struktuurselt ja modulaarselt laiendataval kujul
• jne..

Tasub vaadata, uurida. Ja relvastusse võtta;)

Igati tore vidin. Arvutusvõimsust umbes sama palju, kui hiiglama kolakal lauaarvutil, millest alles pool aastat tagasi loobusin. Jooksutab linuxit nagu arvuti ikka. Mälu 256MB, samapalju flashi. OpenGL-ES graafikakiirendi. TI DSP, millega suudab HD videot dekodeerida. Audio sisse/välja. Hunnik perifeeriat. Ja võtab ca. 0.5W elektrit.

Tõenäoliselt kuhugile siia suunda liigub tuleviku koduarvuti (jättes hard-core mängurid kõrvale).

Early airplanes did not have specifications. Pilots just jumped in and hoped for the best. Just like with software today.. (Tony Hoare)

There is no link between IT value and IT spending..

Igatahes teise konverentsipäeva kokkuvõtteks võib öelda, et tükk aega ei ole sedavõrd asjalikule konverentsile sattunud. Kahju ainult, et füüsiliselt ei ole võimalik paralleelselt 5-6 tracki korraga kuulata. Tagasi Eestimaale jõudes tuleks ennast kokku võtta ning korralikum ülevaade kirjutada.

Ülesanne iseenesest lihtne – leviala on antud hunniku polügoonidena ning pead vaatama kas sind huvitav punkt jääb mõne polügooni sisse. Tõenäoliselt üks esimese kursuse programmeerimise ülesanne. Aga tundus piisavalt põnevana, et proovida ise ka järgi, kas saab hakkama.

Sai küll. Tulemused erlang vs. java

• 396 rida erlangi koodi
• ca. 4-6 tundi aega
• 917 rida java koodi
• ca. 2-3 päeva aega

Aeg on hinnanguline, kuna ei minul ega kolleegil polnud see põhitegevus. Päris nelja korda produktiivsem võrreldes imperatiivse programmeerimisega just polnud aga mingi täiesti arvestatava eduteguri sai küll.

Kasvõi esialgne lihtsustatud versioon ainult bounding boxi arvestamisega tuli äärmiselt lihtsalt:

find_bounded(Lat, Lon, AreaList) ->
    lists:filter( fun(#coverage_area{boundingbox=Box}) ->
                          {{MinLat,MinLon},{MaxLat,MaxLon}} = Box,
                          if
                              Lat >= MinLat andalso Lat =< MaxLat andalso
                              Lon >= MinLon andalso Lon =< MaxLon ->
                                  true;
                              true ->
                                  false
                          end
                  end, AreaList).

Sellega sai loogika tööle. Edasine oli ainult optimeerimine ja reaalne punkti polügoonis asumise algoritmi lisamine.

Less is More:

..
The Economist reports however that in the midst of a recession, many companies would now prefer that computers get cheaper rather than more powerful or by applying the flip side of Moore’s law do the same for less.
..
Even Microsoft is jumping on the bandwagon: the next version of Windows is intended to do the same as the last version, Vista, but to run faster and use fewer resources. If so, it will be the first version of Windows that makes computers run faster than the previous version.
..

Sama tunne tekib ka igapäevases tööelus – oodatakse lahendusi, mis teevad midagi tõeliselt hästi. Kellad ja viled ei huvita suurt kedagi peale esimese presentatsiooni vaatamist.

Eriti kui kellade ja vilede hinnalipikut nähakse.

Tööturuameti kinnitusel vedas neid alt igapäevatöös kasutatav infotehnoloogia. Nüüdseks on amet koos sotsiaalministeeriumiga suutnud probleemid lahendada. Tööturuameti pressiesindaja Erko Vanatalu selgitusel häiris nende tööd infosüsteem, mida amet on kasutanud 2003. aastast. „Tol ajal kehtis seadus, mis nõudis väiksemate andmehulkade töötlemist. Seoses andmebaasi pideva täienemisega muutusid lõpuks päringud aeglaseks,” selgitas Vanatalu.

Lisaks sellele, et ühe inimese töötuks või tööotsijaks registreerimisel tuli ameti personalil aastatetaguse olukorraga võrreldes rohkem andmeid sisestada, on viimase poole aasta jooksul mitmekordistunud ka töö kaotanud inimeste arv. Kui 2007. aasta detsembris oli Eestis registreeritud töötuid veidi üle 14 000, siis eelmise aasta lõpus oli neid juba üle 30 000.

Vanatalu selgitusel muutsid suurem töötute arv ning infotehnoloogilised viperused tööturuameti infosüsteemi aeglaseks ja andmete sisestamine ning salvestamine võttis väga kaua aega.

Jaanuari keskpaigaks oli sotsiaalministeerium ameti tarvis soetanud aga uue, endisest võimsama serveri ja Vanatalu andmeil ei ole päringute tegemine ning uute töötute või tööostjate registreerimine enam probleem.

Teeme mõned kiired arvutused: Neli kuud on umbes 4*20=80 tööpäeva. Oletame, et kõik 16000 uut töötut registreeriti selle nelja kuu jooksul. Tulemus 16000/80=200. Ehk umbes kakssada uut registreerimist päevas. Või siis umbes 200/8=25 uut registreerimist tunnis. No heaküll, ukse taha ei koguneta hommikul kell kaheksa ning registreerujaid oli rohkem (osad said töö ning uusi registreerujaid on kõik need 30000). Ümmardame üles 60 registreerimise peale tunnis.

Ikkagi tuleb tulemuseks umbes üks uus kirje minutis!

Jõudluse probleemi lahenduseks osteti jämedam server.

Midagi on mäda siin Eesti riigis. Sellise taseme pealt Innovatsiooniaastat pidada, no ma ei tea..

• raporti põhiosa (PDF, 640 KB)
• lisad (PDF, 724 KB)

Mõned huvitavad tähelepanekud:

• Eesti Statistikaameti andmetel ulatus Eesti IKT kaupade ja teenuste müügitulu 2006.
  aastal kokku 20 miljardi kroonini
• posti- ja telekommunikatsiooniteenuste müük
  moodustas sellest 53%
• raadio-, televisiooni- ja sideseadmete tootmine 18%
• arvutiteenused 16%.

Ehk laias laastus pool IKT sektorist on telekommunikatsiooniteenused. Kõne transportimine ühe suu juurest teise kõrva juurde, telepildi edastamine, internet bittide ühest kohast teise tassimine. Neli-viis peamiselt väliskapitalile kuuluvat ettevõtet.

Tootmine kujutab samuti paari-kolme väliskapitalile kuuluvat ettevõtet. Toovad tellimused, jupid ja disaini sisse, panevad odavalt kokku ning viivad välja tagasi.

Avutiteenused võiks ehk isemõtlemisega seostada. Ei ole just lõputult innovaatiline.

Arenguseires välja toodud järeldus on igati asjakohane:

Kui saetööstuse käekäik sõltub valdavalt metsamaterjali kättesaadavusest, siis Eesti
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia läbilöögivõime kodus ja välisturgudel sõltub
peamiselt sellest, kui palju tehnoloogia ja selle rakendamise alast kompetentsi Eesti
suudab importida, akumuleerida ja taastoota.

Aga protokolli ei paku.

Ehk ilma konkreetse tootja biblioteekideta midagi ühilduvat teha oli vägagi lootusetu. Umbes nagu veelahe IT ja Telecomi maailma vahel. Teises neist on harjutud olukorraga, et erinevate tootjate lahendused peavad koos töötama hoolimata erinevast riistvarast ning tüüpiliselt ka hoolimata totaalselt erinevast programeerimiskeskkonnast. Kuni erinevate programeerimiskeelteni välja. Kui juba on GSM mobiil, siis erinevad tootjad peavad omavahel traati mööda käiva protokolliga hakkama saama.

Messaging Middleware juures on selliseks traati mööda käivaks protokolliks AMQP.

Loodetakse, et sellest saab tootja spetsiifiliste lahendustele korralik konkurent (Can AMQP break IBM’s MOM monopoly?).

Ja tundub, et Microsoft on seekord avatud lahenduste paadis:

• http://www.interopnews.com/analysis/microsoft-embraces-amqp-open-middleware-standard.html.
• http://bryanche.blogspot.com/2008/10/welcome-to-amqp-microsoft.html
• Slashdot – Microsoft Embraces AMQP Open Middleware Standard

Üks edevamaid implementatsioone on RabbitMQ. Muide, erlangis kirjutatud.

Vaatasin ringi mitmesuguste erinevate javascripti, json, ajax märksõnu toetavate biblioteekide vahel. Kõige sümpatsemana jäi silma jQuery. Võimalik, et sümpaatsuse põhjuseks oli see, et sain aru mida jQuery library teha üritab ja kuidas ta seda teha üritab. Enamuse javascriti asjadega on siiamani olnud tunne kui pudru ja kapsad – lihsalt ei saa aru mida tehakse.

Igatahes hea meel, et sama hinnangu on andnud mitmed teisedki:

• Microsoft Adopts jQuery
• Microsoft, Nokia adopt jQuery
• jQuery to ship with ASP.NET MVC and Visual Studio
• Dojo vs JQuery vs MooTools vs Prototype Performance Comparison

Ja mis kõige lahedam – lisaks normaalsele diasinile – ka töötab mõistliku kiirusega.