Zotonic on sealt võrsunud ideede baasil ehitatud erlangi CMS (content management system).

Sisuhalduse poolel on küll veel ohtralt arenguruumi. Aga põhikontseptsioonid on väga mõnusalt paigas, ning omadusi millega kiidelda on kuhjaga:

• lehekülje mallid, koos django mallide laadse kirjelduskeelega
• lehekülje “tükikesed”, millest suuremaid asju kokku panna
• elementide validaatorid
• elementidele külge poogitavad tegevused (actionid)
• kõik see struktuurselt ja modulaarselt laiendataval kujul
• jne..

Tasub vaadata, uurida. Ja relvastusse võtta;)

hello() ->
    World = "world",
    io:format("Hello highlighted ~p~n", [World]).

Huvitav, kas tuleb ilus hello world!?

Ei tulnud.. Kokku tubli tund-poolteist jamamist, ets saaks enamvähem mõistliku näoga väljundi. Ei ole see javascripti http://code.google.com/p/syntaxhighlighter/ sugigi nii mõnus, kui võiks olla.

Praegune muditud koodijupp erlangi enamvähem ilusti kuvamiseks on selline:

SyntaxHighlighter.brushes.Erlang = function()
{
 var keywords = 'after begin case catch cond end fun if let of query receive when '+
  'define record export import include include_lib ifdef ifndef else endif undef '+
  'apply attribute call do in letrec module primop try';

 this.regexList = [
  { regex: /%.*$/gm,                    css: 'comment' },   // one line comments
  { regex: /"(?!")(?:\.|\\\"|[^\""\n])*"/gm,    css: 'string' },
  { regex: new RegExp(this.getKeywords(keywords), 'g'),  css: 'keyword' },
  { regex: /[A-Z][A-Za-z0-9_@]*/gm,     css: 'variable' },
  { regex: /\\w+\/\\d+/g,       css: 'funs'}
  ];

  this.forHtmlScript(SyntaxHighlighter.regexLib.aspScriptTags);
};

SyntaxHighlighter.brushes.Erlang.prototype = new SyntaxHighlighter.Highlighter();
SyntaxHighlighter.brushes.Erlang.Aliases = ['erlang', 'erl'];

Ülesanne iseenesest lihtne – leviala on antud hunniku polügoonidena ning pead vaatama kas sind huvitav punkt jääb mõne polügooni sisse. Tõenäoliselt üks esimese kursuse programmeerimise ülesanne. Aga tundus piisavalt põnevana, et proovida ise ka järgi, kas saab hakkama.

Sai küll. Tulemused erlang vs. java

• 396 rida erlangi koodi
• ca. 4-6 tundi aega
• 917 rida java koodi
• ca. 2-3 päeva aega

Aeg on hinnanguline, kuna ei minul ega kolleegil polnud see põhitegevus. Päris nelja korda produktiivsem võrreldes imperatiivse programmeerimisega just polnud aga mingi täiesti arvestatava eduteguri sai küll.

Kasvõi esialgne lihtsustatud versioon ainult bounding boxi arvestamisega tuli äärmiselt lihtsalt:

find_bounded(Lat, Lon, AreaList) ->
    lists:filter( fun(#coverage_area{boundingbox=Box}) ->
                          {{MinLat,MinLon},{MaxLat,MaxLon}} = Box,
                          if
                              Lat >= MinLat andalso Lat =< MaxLat andalso
                              Lon >= MinLon andalso Lon =< MaxLon ->
                                  true;
                              true ->
                                  false
                          end
                  end, AreaList).

Sellega sai loogika tööle. Edasine oli ainult optimeerimine ja reaalne punkti polügoonis asumise algoritmi lisamine.

Erlang Rationale

Näiteks if-klausel lisati peaegu kui kiire häkk. Keele autorid oma sõnul ei kasutanud seda ja ka eriti ei muretsenud selle pärast;)

Vaatasin ringi mitmesuguste erinevate javascripti, json, ajax märksõnu toetavate biblioteekide vahel. Kõige sümpatsemana jäi silma jQuery. Võimalik, et sümpaatsuse põhjuseks oli see, et sain aru mida jQuery library teha üritab ja kuidas ta seda teha üritab. Enamuse javascriti asjadega on siiamani olnud tunne kui pudru ja kapsad – lihsalt ei saa aru mida tehakse.

Igatahes hea meel, et sama hinnangu on andnud mitmed teisedki:

• Microsoft Adopts jQuery
• Microsoft, Nokia adopt jQuery
• jQuery to ship with ASP.NET MVC and Visual Studio
• Dojo vs JQuery vs MooTools vs Prototype Performance Comparison

Ja mis kõige lahedam – lisaks normaalsele diasinile – ka töötab mõistliku kiirusega.

Väga lihtsalt on kõik need kokkuvõetud sellel karikatuuril WTF/minute metrics.

Huvitav, milline võiks olla enda kirjutatud asjade WTF/min paari aasta pärast kasvõi iseendal vaadata..

Järjest kerkisid üles igasugu edevad märksõnad nagu twitter, facebook, keskus jne.. Edasi tuli loomilikult igasugu sügav tehnoloogiline jutt, kuidas neid ära kasutada ja sisuda. Jutu sisse tekkisid märksõnad nagu openid, REST.

Edasi hakkasid juba endal mõtted keerlema, milliseid vahendeid nendega tegelemiseks on kättesaadaval. Loomulikul uurisin kiiksuga inimesena (erlangi fännina s.t.), mis komponendid on olemas või lihtsalt teostatavad. Ringi surfates ja googlisse märksõnu toksides jäi silma, et ka needsamad suurte märksõnadega saidid kasutavad erlangi seal kus otstarbekas.

Tulemused umbes sellised:

• twitter, facebook – http://debasishg.blogspot.com/2008/08/erlang-as-middleware.html
• del.icio.us – http://blog.socklabs.com/2008/07/delicious_is_gone_long_live_de
• twitteri kloon twoorl – http://yarivsblog.com/articles/2008/05/28/announcing-twoorl-an-open-source-erlyweb-based-twitter-clone/
• AMQP – RabbitMQ
• erlyweb – http://erlyweb.org/
• scalaris – skaleeruv, veakindel, struktueeritud, transaktsioonidega p2p storage mootor
• CouchDB – http://incubator.apache.org/couchdb/

Ühesõnaga hunnik huvitavaid töövahendeid üsna valmis kujul olemas. Järsku peaks midagi neist ehitama? Materjali nagu ju oleks? Ja pagan, kui Yariv kirjutas twitteri klooni 2-3 päevaga..

Software debugging costs rise; SOA blamed

http://blogs.zdnet.com/service-oriented/?p=1148
http://www.scmagazineuk.com/Cost-of-fixing-software-defects-runs-into-millions/article/112597/
http://www.infoworld.com/news/feeds/08/07/23/Faulty-complex-in-house-software-costs-companies–says-IDC.html

SOA gets a share of the blame for the escalating costs. The report
cites “increased software complexity from multicore, Web 2.0 and SOA”
that not only make bugs more prevalent, but also more complicated to
fix. As IDC put it: “The increased complexity of software development
environments and the cost of fixing defects in the field (rather than
early in the software cycle) combine in exorbitant ways to drain
income and to hamstring businesses as a result of critical software downtime.”

Eks ta nii pea olemagi – mida keerulisem on mingi süsteemi ülesehitus ning mida rohkematest komponentidest ta koosneb – seda keerulisem on sellest vigu leida. Võtame kasvõi Sveitsi noa – tükk aega läheb aega enne kui kümmnete kokkukomplekteeritud vidinate hulgast leiab noa üles aru saamaks, et tera on nüri ning essugi ei lõika. Tavalise pussnoa korral on hulka lihtsam debugida, et tera on nüri;)

Sama tähelepanek ka igapäevasest tööelust – rakendusi aetakse ühe keerulisemaks pannes sinna kõiki kolmetähelisi lühendeid SOA, XML, igasugu serviceid aga iga üksiku töövoo probleemi tagaajamine selles rägastikus muutub aina keerulisemaks. Isegi kui konkreetne ülesanne ise on ääretult lihtne, siis tegelikke tegevusi kümmnete kihtite vahel lihtsalt ei leia üles.

Kokkuvõtteks:


1900 rida erlangi koodi s.h. kolmanda osapoole komponentide emulaatorid
480 rida VXML-i


Aega umbes 2 töönädalat. Põhiline sellest aru saamaks, mis loom see vxml on. Erlangi osa läks suhteliselt valutult. Paar gen_server moodulit, supervisor, application, paar API moodulit, hunnik emulaatoreid keskkonna testimiseks. Kõige rohkem aega erlangi poolel kulus xml’i parseri kenasti streaming reziimis tööle panekuks.

Umbes võrreldava (aga mitte täpselt sama) funktsionaalsusega rakendus javas 8300 rida koodi.

Midagi pole öelda, ka siin leiab kinnitust Ulf Wigeri tees 4 kordsest produktiivsuse kasvust võrreldes muude vahenditega [http://www.erlang.se/publications/Ulf_Wiger.pdf].

Kõige hullem, et kui juba üks kord on hakatud xml’iga tegelema, siis ei saada enam kuidagi pidama. Kõike üritatakse sama vitsaga lüüa.

Näiteks Hewlett-Packardi OpenCall Media Platvorm. Sellele pakutakse ilusti development kit’i. Aga oh õudust – see ütleb mingi konfiguratsioooni faili peale – “unable to parse, moving to corrupt.xml”. Kõik on kena, xml’i tagid klapivad, mingit imeasja ei ole – aga ei ole konfiguratsioonifailiga rahul.

Pusid pool päeva sadade xml konfifailide vahel, aeg-ajalt paned käima ühte või teist O&M rakendust, ikka ei toimi. Ikka ei parsi. Siis lõpuks leiad kuskilt failist üles mingi rea kujul <license expires=”11/2007″/>. Ning kuklataga hakkab lööma kella – äkki, äkki on mitteparsimise põhjus vananenud litsentsis?. Pealse sadu muutmisi, paned igaks juhuks arvuti kella aasta jagu tagasi – ja ennäe – xml on kohe paremini parsitav;) Vähemalt rakenduse sai käima!

Hea! Aga kahjuks mitte kauaks. Serveerid voice browserile omast arust täiesti pädevaid .vxml dokumente, see väidab ikka, et “unable to parse: (null)”. Surfad kasutajaliideses ringi, leiad mingi valiku – recent ccxml calls. Sealt saab siis vaadata, mis on toimunud. Ette manatakse .xml formaadis CDR, mis on siis koht kus on kirjas reaalne veateade. Ja jälle nurksulgude vahel mingite tagide vahel. Koos lehekülje jagu muu läbuga.

Kiri – “unable to parse vxml”. No mida see siis veel tähendab? Dokumenti serveerides on on ilusti mime tüüp kaasas application/voicexml+xml nigu RFC-s nõutakse, no mis häda veel saab olla? Jälle tunnike-paar hiljem on selgus käes, tuleb täiega ära näidata dokumendi schema.


<vxml xmlns="http://www.w3.org/2001/vxml"
xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance"
xsi:schemaLocation="http://www.w3.org/2001/vxml http://www.w3.org/TR/voicexml20/vxml.xsd"
version="2.0">


No pagan.. Tahab valideerida? Siis kui on vaja tempokalt reaalajas kliendiga suhelda? Tõmba veebiserverist seal jooksupealt genereeritud xml, parsi seesama xml, valideeri ja samal ajal katsu sammu pidada muusikaga, mis kliendile telefonitorus kostub?

Siis veel mõned juhuslikud vead, kus <var name=”number” expr=”0″/> peab kohati olemas ülakomade vahel, kohati mitte või ümbernurga <assign name=”number” expr=”number+1″/>. Need saab juba kiiresti ära parandatud. Kuniks päevase pusimise tulemusena öeldakse mulle “tere taavi” minu enda käreda häälega. Toru esialgu veel hargile ei panda. Aga see selleks.

Oeh, miks ei võiks selle asemel olla üks hea rakenduse kohane spetsialiseeritud keel (Domain Specific Language). Kus saaks kohe kirjutada muutuja=väärtus või midagi sellist lihtsat.

Aga aitab, on noritud küllalt. Homme maadleb edasi..