taavi

Täna oli kontoris väike arutelu teemal, kas ning kuidas õnnestuks ära kasutada üha populaarsemaks muutuvaid sotsiaalse võrgustiku vidinaid internetis.

Järjest kerkisid üles igasugu edevad märksõnad nagu twitter, facebook, keskus jne.. Edasi tuli loomilikult igasugu sügav tehnoloogiline jutt, kuidas neid ära kasutada ja sisuda. Jutu sisse tekkisid märksõnad nagu openid, REST.

Edasi hakkasid juba endal mõtted keerlema, milliseid vahendeid nendega tegelemiseks on kättesaadaval. Loomulikul uurisin kiiksuga inimesena (erlangi fännina s.t.), mis komponendid on olemas või lihtsalt teostatavad. Ringi surfates ja googlisse märksõnu toksides jäi silma, et ka needsamad suurte märksõnadega saidid kasutavad erlangi seal kus otstarbekas.

Tulemused umbes sellised:

• twitter, facebook – http://debasishg.blogspot.com/2008/08/erlang-as-middleware.html
• del.icio.us – http://blog.socklabs.com/2008/07/delicious_is_gone_long_live_de
• twitteri kloon twoorl – http://yarivsblog.com/articles/2008/05/28/announcing-twoorl-an-open-source-erlyweb-based-twitter-clone/
• AMQP – RabbitMQ
• erlyweb – http://erlyweb.org/
• scalaris – skaleeruv, veakindel, struktueeritud, transaktsioonidega p2p storage mootor
• CouchDB – http://incubator.apache.org/couchdb/

Ühesõnaga hunnik huvitavaid töövahendeid üsna valmis kujul olemas. Järsku peaks midagi neist ehitama? Materjali nagu ju oleks? Ja pagan, kui Yariv kirjutas twitteri klooni 2-3 päevaga..

Slashdot’i lugedes satub aeg-ajalt päris huvitavate teemade peale. Seekord jäi silma Dr. Dobbs’i intervjuu Bjarne Stroustrupiga raskuste teemadel C++ progejate koolitamisel.

Intervjuu kõige-kõige huvitavam osa oli viide JOINT STRIKE FIGHTER AIR VEHICLE C++ CODING STANDARDS dokumendile. Väga-väga asjalik lugemine. Annab aimu, mis reegleid rakendatakse reaalsel suurprojektide kodeerimisel. Eriti sellises projekti juures, kus turvalisus (sealhulgas inimelud) sõltuvad tarkvara toimimisest. Nagu soovituste dokumendis on öeldud – selle järgimine ei garanteeri midagi, aga annab lootust;)

Note that following the guidelines contained within this document will not guarantee the production of an error-free, safe product. However, adherence to these guidelines, as well as the processes defined in the Software Development Plan [12], will help programmers produce clean designs that minimize common sources of mistakes and errors.

Dokumendis on toodud 220 reeglit või soovitust, mida tuleks jälgida.

Olles ise viimased 8-10 aastat kasutanud Erlangi nimelist programmeerimiskeelt, mis on disainitud töökindlate süsteemide loomiseks [1], tuleb tõsiselt tunnustada C++ kasutajate oskusi. Sellise hulga reeglite ning soovituste järgmine töökindla tulemuse saavutamiseks ei ole lihtne. Au neile!